adorable-animal-animal-world-209037.jpg Minu Maxima lugu juhtus mône aasta eest, postitan selle kirjutamise hetke vormis.

Eile pani kassapidaja mind Maxima kaubalindilt kassiliiva koristama. Ma, blond, ei märganud et see va pakend ju puha nirises alt. Õigemini, märkasin küll, aga alles siis, kui sellel liikuval kummilindil juba terve Sahara ilutses.Täna on juba päris naljakas :D, ent eile ei olnud, sest see kuri tädi sumises, et “ubiraite, eto vaša pakend, trudno ili što” (täpsuse huvides ütlesin vahele, et see pole veel minu pakend, kuna see pole teisele poole piiri tüürinud, ja ma oleks ise ka oodanud, et see keset kummilinti poolduma ei hakka, aga Maxima piirivalvureid säärased faktid ei huvita, nii et sellised vahemärkused on tühi ajatäide, et te teaks). Küürus selja ja kuskilt kaarega kohale lennanud kuiva paberinutsakuga on ikkagi üsna keeruline neid krutskeid sealt kätte saada, vingerdavad liivagraanulid on ühed jubedad elukad, püüan seda ka piirivalvurile selgitada, mille peale ta mingi vedelikuga tuleb ja graanulid surnuks pihustab ning siis, nagu muuseas, laibad paberi külge kleebib, pihusti poole puhub (või nii mulle tundus) ja jalutab ära näoga, nagu äsja oleks aset leidnud mingi aegade ausaim mäng 😀
Aga nagu öeldud, eile ma võtsin miskipärast asja tõsiselt, ning uurisin, kas kuskil on äkki veel mõni piim või asi, mis lohakalt pakendatud, et ma võin sealt ka koristada. Piirivalvurit jättis selline ülbe kliendi labane märkus külmaks. Ta vist isegi esimest korda naeratas, noetumbes, ma ei lange nii madalale kui teie.

Ma ka alla ei andnud: missa mõtled, et paned mu ebavõrdsesse olukorda ja nüüd oled ilgelt “ükskõikne” 57 aastane Mona Lisa vääeeeee… Blondidega nii ei käituta! Vajutasin esimest korda elus seda nuppu, kus on kirjas “halb teenindus”. Kunagi ma mõtsin, et ei kujuta küll ette, millise asja puhul, milline idioot küll sellist asja kasutab, eile hakkasin korraga ette kujutama.

“Neeeee naaaada…”kisab piirivalvur ja lendab oma nähtamatu propelleri mürinal infoletti sealse teenindajaga nõu pidama. Mu mees arvas, et küllap jäi preemiast ilma nüüd minu pärast ja et jätame kauba ja tuleme homme tagasi,


nagu ta poleks pea 8 aastat elanud koos me kassiga ja ei teaks, et too ei andestaks veel üht õhtut musta käimlat meile ii-al-gi. Ei, me jääme ja ma saan oma liiva, isegi kui mind Maxima upsakate klientide märkmikus tiitellehele seatakse!!!
No ja sealt ta lõpuks tulebki, Karlsson Mona, hüüdnimega Lisa. Teenindab meid piinlikus vaikuses lõpuni ja eelnevalt juhtunut arvesse võttes arvasin, et võiksin nüüd juba vasakpoolset nuppu vajutada, äkki saab oma preemia ikka tagasi, ajab asja minu kaela ja asi lahendatud . Aga mees käseb mul edaspidi igat värvi ja suuruses nuppudest eemale hoida. Deem!

Leave a Reply

%d bloggers like this: