20180512_140643

Foto: erakogu

 

Sa oled praegu Viinis. Imeilusate hoonete keskel. Aitäh kõigi nende fotode ja videokõne elamuste eest!

Ja mina vahelduseks Eesti rohutirtsude ja mustsõstrapõõsaste, vana kuivanud jõekääru, jääkülmade randade ja erkordselt lämbe õhusoojuse vahel, mis meid kõiki siin pahviks on löönud…

Olen olnud siin nende hingede lähedal, kelle lähedust võib nautida kahtlemata. Kes on mulle inimestena inspiratsiooniks ja võlukübarateks. Kellede juurest lahkud hea meele ja kerge südame ja naernuna. Ja ega nendega päris lahku ei lähe kunagi.

Vaadanud ringi, kuulanud kakao, rabarberimahla, smuutiralli ja mõõduka veini kõrvale vahepeal juhtunud lugusid ja punktist a beesse liikudes palju autoraadiot.

Aga Sina oled siiski kõige lähemal. Ka siinsete kääksuvate väravate, metsalõhna, ritsikalaulu, suitsuahju salapära ja nõgesepuhmaste kaugusel. Kõigist täiskasvanud inimestest ja kõigest ja kogu aeg oled sa lähim. Ka siis kui me ei saa puudutada. Kuidas Sa seda teed?

Ma mõtlen siis, kui Sa just ei helista või ei võta videokõnet, mida sa ka teed palju… Kuidas Sa hoiad mind nendelt distantsidelt ja kuidas sa paned mind tahtma ennast hoida? Ma mõtlen siis, kui me kaamera kaudu lapsi närvi ajades teineteisega ei tantsi ja sa mulle ei laula parasjagu ( 😄 )?

Võib-olla, kuna Sul on nii sumepõhjane hääl? Hääl, mis ei ütle asju niisama. Sõnad, mida saab alati (liialdamata) usaldada. Võib olla on see just see, miks sa tundud mulle nii erakordne mitte ainult mehe, vaid inimesena.

Ma armastan seda ka, kui Sa küsid, et mida ma teen. Ja ma vastan, et kirjutan. Sina, et millest? Mina, et mitte millestki 😀 Ja siis sa võid 90 minutit rääkida, kuidas mitte millestki kirjutamine võib lõppude lõpuks olulisema tähenduse saada, kui millestki kirjutamine. Ja kuidas Sa mind hea meelega “mitte millegi” kirjutamisel ei segaks. Aga, et sa siiski tunned, et mehe kohus on naist aeg-ajalt segada. Sest muidu võib viimane  rumala peaga veel “millestki” kirjutama hakata. 😄

Ja ma armastan seda, kuidas sa pead ennast juuuuuuube targaks. Maru naljakas.

Ja ma su tarkust igatpidi proovile panen, selle üle igas asendis naerdes… ja lõpuks…

Kui tuleb välja (nagu ikka) et sul oli õigus ja mul pole oma silmi kuhugi peita… ja ma ju näen ju küll, kui väga sa tahad öelda “ma ju ütlesin” – siis sa ei ütle seda. See paneb mind sinust hoolima. Sest ma tunnen, kui väga sa hoolid.

Ja kui sa minuga rõõmustad. Ma armastan seda nii väga. Inimesed ütlevad sageli, et kui sul on raske või sul pole enam midagi teistele anda, siis selgub, kes on su tõelised sõbrad. Õppisin, et inimestel on teinekord hoopis kuidagi raske sinuga koos rõõmustada. Ja ka täiesti arusaadavatel põhjustel. Aga Sina suudad kuidagi… olla minuga samal lainel…kaasa elada ja kaasa tunda. Või siis  mind mingilt ebavajalikult sageduselt tagasi õigele levelile viia. Eks me mõlemad tee seda. Aga see on väga väärtuslik omadus ja “mind connection”, mida ei leidu nii naljalt.

Sestap ma armastan Sind.

Muidugi ma armastan Sind nende kleitide pärast ka, mis Sa Viinis mulle juba kottidesse pakkisid 🙈 Aga natuke rohkem ikkagi sellepärast, et Sina oled Sina. Ja ma kaitsen ja teen kõik selleks, et keegi Sind kunagi ära ei lõhuks.

Sa oled hea. Ja lubad teistel hea olla. Ja see headus Sinuga ei tundu kunagi moosine või tüütu. See on vabadus. See langetab “wannabe cool ja übersarkastiliselt nutikas” maskid ka nendelt, kes seda proovinud on 😂 Ja laseb inimestel enda tõelisele minale lähemale jõuda ka seltskonnas viibides.

Sa armastad mind, oled avatud, armastad mu lapsi ja mis kõige tähtsam…mina suudan Sind “agadeta” ja kahtlusteta armastada. See ei ole üldse nii lihtne, täita süda tervenisti armastuse, mitte hirmuega. See ei ole tulnud kergelt. Ainult Sinuga on see järjest lihtsam.

Kõiki ülejäänud põhjuseid, miks ma Sind armastan, pole tarvis kirja panna. Ega eelnevatki polnud tarvis just, aga ma loodan, et kui see nõel praeguse momendiga “maasse torgata” ja me näiteks selle kokkamisteemaga oleme vanast peast teineteisel juuksekarvad välja kiskunud ja üksteist hinge põhjani ära tüüdanud, siis ei lähe mul toidusõja käigus kunagi meelest, miks ma Sind armastan. 💕

Varsti kodus näeme. Seal ei jää “mammale” musutamisega vahele 😄

 

 

 

 

Leave a Reply

%d bloggers like this: